Koristaja 5: Sina oled järgmine

By Inger Gammelgaard Madsen

Anne Larsen näitab Rolandile Uwe Finchi pilti ja Rolandi jaoks on mehes midagi tuttavat. Need on tema lähestikku asetsevad silmad. Kuid tegemist ei saa olla selle mehega, keda Finch meenutab, sest too mees suri aastaid tagasi ühes hotellipõlengus. Kui sõrmejälg kinnitab, et tegu on siiski sama mehega, tekib Rolandis huvi teada saada, miks on ta valeidentiteedi all Aarhusi tagasi tulnud. Bertrami ema leiab poisi toast varastatud nahkjaki ja tahab selle Finchile tagasi anda. Bertram üritab taas emale selgitada, et tema elu on ohus, kuid ema saab pahaseks ja ei kuula teda. Ema väidab, et poiss on armukade ning ütleb, et hoopis Bertram tappis oma väikese õe. Bertram ägestub, suitsetab kanepit ja jääb teleri ette magama. Kanepiuimas taipab ta korraga kohutavat tõde. Kui öö möödub ja Bertram ärkab vapustusest, avastab ta, et ema pole koju tulnud.

„Koristaja" on kuueosaline kriminaaldraama.

• Language: Eesti keel
• Publisher: SAGA Egmont
• Release date: Aug 6, 2019
• ISBN: 9788726229158

Book preview

purchaser.

Koristaja

Osa 5/6

Sina oled järgmine

Anne Larsen oli Rolandi kodus Højbjergis ka varem käinud. Tavaliselt polnud ta kutsutud külaline, nii et selle poolest oli seekord teisiti. Kuigi oli juba hilja, pakkus Roland välja, et Anne tuleks tema juurde. Olles selle kokku leppinud, hakkas Roland seda kahetsema. Kuid Anne hääles oli midagi, mis viitas sellele, et Anne teab midagi – midagi tähtsat.

Võib-olla oli see lihtsalt nutikas nipp saada sisekontrollibüroost rohkem infot, kuid kui see nii peaks olema, viskab Roland ta lihtsalt välja. Ka seda oli varem juhtunud. Annet oodates sai Roland aru, kuidas ta igatses vanu aegu keskpolitseijaoskonnas. Muidugi mitte ajakirjandust, kuid Anne Larsen oli teistsugune. Ta oli osav ajakirjanik, kuid oleks võinud vabalt olla ka osav politseidetektiiv. Ta ei kartnud käsi mustaks teha. Uudislõigus oli Anne maininud üledoosi tõttu surnud vangi ja vangivalvuri enesetappu. Võib-olla teadis ta midagi, mis aitaks sisekontrollibürood?

Irene otsustas nad kahekesi jätta ja oli juba magama läinud, kui Anne uksekella andis.

Angolo tervitas külalist uksel innukalt ning Anne silitas pisut närviliselt suure Saksa lambakoera pead. Alati oli aru saada, kui inimene polnud loomadega harjunud. Roland andis koerale käskluse minna köögis olevasse korvi, näidates lihtsalt korvi poole.

„Väga hästi õpetatud," märkis Anne jakki seljast võttes kerge muigega.

„Politseikoer, vastas Roland. „Kas soovid midagi juua? Mul on natuke Barolot järel.

„Ainult lonksukese, aitäh. Ma olen roolis ... Kus Irene on?"

„Läks juba magama. Päris hilja on juba."

„Ma tean ja palun veel kord vabandust, et ma nii pealetükkiv olen, aga ma tahtsin küsida, kas sa saaksid mind ühe asjaga aidata."

Roland hakkas veidi muretsema, kuid otsis kapist puhta klaasi ja valas sinna veidi veini. Tema enda klaasist oli veel pool järel. Nad Irenega ei joonud tavaliselt nädala sees head punast veini, kuid tähistamiseks oli põhjust, sest Rolandi lemmikmeeskond S.S.C. Napoli tema enda sünnilinnast oli nii suurelt võitnud.

„Mis abi see on, Anne?" küsis Roland ja võttis istet. „Sa ju tead, et ma ei saa rääkida asjadest, mida sisekontrollibüroo uurib, juhul