Koristaja 3: Jakk

By Inger Gammelgaard Madsen

Bertram kardab politseisse minna ja rääkida, mida ta varastatud jakist leidis, sest ta on kurjategija ega taha korrakaitsega tegemist teha. Ta üritab ühel õhtul pärast alkoholi ja kanepi suitsetamist hädaabinumbrile anonüümse kõne teha, kuid kõnekeskus ei usu teda. Kui Bertram saab seejärel teada, et ka tema ema elu on ohus, püüab ta teda hoiatada, kuid ka ema ei usu poissi. Bertram hakkab ema jälitama ning avastab, et ema kohtub ühe mehega, keda tema ei tunne.
Kui Bertram selle kohta emalt aru pärib, tunnistab ema lõpuks, et tegu on tema meessõbraga ning et nad plaanivad ära kolida ja koos uut elu alustada. Bertram otsustab välja selgitada, kus mees elab, ning murrab tema elukohta sisse, et mehe kohta rohkem infot saada. Mehe asjades tuhnides leiab ta mitu valepassi ja foto, kus mees kannab varastatud nahkjakki.

„Koristaja" on kuueosaline kriminaaldraama.

• Language: Eesti keel
• Publisher: SAGA Egmont
• Release date: Aug 6, 2019
• ISBN: 9788726229165

Book preview

purchaser.

Koristaja

Osa 3/6

Jakk

Bertram võpatas uksekella peale. Ta kustutas enne ukse avamist kiiruga sigareti.

Felix astus otsejoones sisse ja nad läksid vaikides Bertrami tuppa.

„Kas nägid neid videoid?" küsis Bertram käheda häälega. Ta ei olnud Felixit terve nädalavahetuse kätte saanud. Felix oli käinud koos vanematega Rootsis vanavanemate juures oma 16. sünnipäeva tähistamas ja tema mobiilis ei olnud rahvusvahelised kõned lubatud.

„Oled kindel, et need on ehtsad?" küsis Felix ja neelatas mitu korda nähtavalt.

„Nii enesetapp kui ka autoõnnetus olid ajalehtedes ja telekas."

„Nüüd tuleb välja, et kumbki pole tegelikult see, millena see paistab."

„Mida kuradit me nüüd teeme, Felix?"

Bertram istus voodil ja vaatas nukralt Felixit. Felix oli nende kamba tarkpea ja telefonis oli ta olnud täielikult nõus sellega, et politseisse ei tasu minna, sest sellega kaasneks risk nende endi sattumiseks tähelepanu keskpunkti.

„Peame teada saama, kes on jaki omanik. Kui me selle teada saame, siis saame ta võib-olla kuidagi politseile üles anda."

„Aga me ei tea ju, kas just jakiomanik inimesi tapab ..."

Felix istus Bertrami laua äärde toolile ja sasis oma blonde juukseid. Täna polnud need krunni pandud, vaid langesid vabalt õlgadele.

„Mälupulk oli jakitaskus. Miks ta muidu sellega ringi käis?"

Bertram nõustus.

Hea oli lõpuks kellegagi sellel teemal rääkida. Emaga oli Bertram juba mitu päeva tülis olnud. Sellistel puhkudel ei rääkinud nad omavahel ja hoidsid üksteisest võimalikult eemale, nii palju kui see väikeses kahe magamistoaga korteris võimalik oli. Aga ema ei uskunud Bertramit ju niikuinii.

Kui Bertramil õnnestus lõpuks ema veenda salajast veebilehte arvutist vaatama, katkes internetiühendus teenusepakkuja serverivea tõttu, mille peale Eva Maja raputas pead ja nimetas Bertramit jälle elava fantaasiaga valetajaks. Ta süüdistas Bertramit selles, et too oli lehe ilmselt ise loonud, et teistes hirmu tekitada.

„Niikuinii pole see ju sinuga seotud, Bertram. Vangivalvur ja advokaat, keda sa isegi ei tunne. Võib-olla olid nad surma ära teeninud, nagu seegi tüüp, kelle su isa ära tappis."

Bertram võpatas isa meeldetuletamise peale ja raputas pead.

„Aga see uus nimi, Karl Dallerup? Tema on advokaadiga seotud – Dallerup on tema isa. Ma nägin uudistest. Selle advokaadi kohta