Koristaja 2: Hüpe

By Inger Gammelgaard Madsen

Roland Benito, kes töötab politsei sisekontrolli büroos, on saadetud koos kolleegiga uurima kaht politseinikku, kes olid reageerinud ühele väljakutsele. Tegu oli vangivalvuriga, kes oli oma neljanda korruse korteri aknast välja hüpanud just siis, kui kaks politseinikku saabusid sündmuskohale väljakutse peale, kus kaevati vangivalvuri korterist tuleva valju muusika peale. Selle info põhjal ei tundu asjas midagi kahtlast olevat, kuid kui selgub, et vangivalvur on Rolandi tütretütre parima sõbranna isa, jõuavad Rolandini kuulujutud sellest, et vanglas, kus vangivalvur töötas, oli surnud üks vang ning et vangivalvur oli kurtnud ähvardamise ja jälgimise üle. Kas on siiski võimalik, et tegu polnud enesetapuga? Ida-Jüütimaa telekanali TV2 reporter Anne Larsen uurib samuti kahtlaseid surmasid. Selle käigus puutub ta kokku ka ühe autoõnnetuses hukkunud advokaadi surmaga. Larsen avastab, et kõik surmad on seotud ühe vangiga, lapsetapja Patrick Aspiga, kes kannab oma imikust tütre tapmise eest eluaegset vanglakaristust samas vanglas, kus vangivalvur töötas.

„Koristaja" on kuueosaline kriminaaldraama.

• Language: Eesti keel
• Publisher: SAGA Egmont
• Release date: Aug 6, 2019
• ISBN: 9788726229172

Book preview

purchaser.

Koristaja

Osa 2/6

Hüpe

Päike oli juba tõusnud, kui Roland Benito ja Mark Haldbjerg hakkasid sõitma Horsensist tagasi sisekontrollibüroo peakontorisse, mis asus Aarhusi pearaudteejaama juures oleval väljakul.

„Tundub, et tegemist on lihtsa juhtumiga. Nii palju kui mina aru saan, ei paista siin rikkumist. Politseinikel pole surmas mingit rolli," ütles Mark, katkestades vaikuse, mis oli püsinud alates sellest, kui nad lahkusid majast, kus vangivalvur Julius Habekost oli teinud enesetapu, hüpates oma neljanda korruse korteri aknast välja.

„Võib-olla tuleks veidi kritiseerida seda, et George Marsh lasi Leif Skovbyl üksi korterisse minna, rääkides ise samal ajal koridoris naabriga – sellega, kes lärmi üle kaebas."

Mark muigas väsinult.

„Temast polnud just lihtne lahti saada, kui ta juba rääkima hakkas. Me saime seda omalgi nahal tunda."

Roland muigas samuti. See peaaegu 80-aastane lesk, Asta Berndt, oli omaette kuju. Ta nägi välja, nagu oleks ta putku pannud vanast Taani telesarjast „Matador", kuigi polnud päris selge, millist vanemat naistegelast ta kõige rohkem meenutas. Võib-olla tekkis seos sarjaga lihtsalt sellepärast, et naise korter oli sisustatud samamoodi nagu telesarjas – värviline tapeet ja rasked kardinad, mis olid moes 30ndatel, kus sarja tegevus toimus.

Asta Berndt oli mitu korda öelnud, et ta pole kindlasti tundlik inimene ning et tavaliselt ta lärmi pärast politseid ei kutsu, kuid seekord oli heli olnud selline, nagu toimuks midagi halba. Midagi oli põrandale kukkunud ja katki läinud, ning keegi ei avanud ust, kui ta Julius Habekosti uksele koputas. Samas ei kuulnud ta kedagi tulemas ega minemas. Kaks politseinikku olid talle öelnud, et naaber oli aknast alla hüpanud ja silmapilkselt surma saanud. Berndt oli nende parim tunnistaja, sest ta käis politseinikel kogu aja sabas. Välja arvatud siis, kui Leif Skovby korteri ukse maha lõi ja sisse läks.

„Ei tea, kas Berndt valetas lärmi kohta. Korteris polnud midagi ümber ega katki läinud. Seal polnud üldse mingit segadust, mida tema jutust järeldada oleks võinud. Mõlemad politseinikud kinnitasid, et kogu elamine oli korras." ütles Mark, hõõrudes ühte silma.

Rolandile tundus, et Une-Mati hakkas ka tema silmadesse jõudma.

„Minu